SöögiKooma

Eile juhtus see, mis pole juba ammu juhtunud. Nimelt sõin lugematul arvul saiakesi(viineri ja kaneelirulle), kooki, munakilu võikusid ja pastasalatit! No niiii head olid! Kaks pokaali valget veini lubasin ka. Eile oli mu sõbranna lapse sünnipäev ja muidugi oli sünnipäevalaud lookas igasugusest heast kraamist. Mina siis istusin ja vaikselt hävitasin. See on niii kummaline, et ma suudan ennast sööma unustada, nagu päriselt. Ja siis ükshetk on kõik, sest no tõesti, mitte midagi enam ei mahu. Kui suu lahti teha, siis viimane amps paistab. KOHUTAV! Igakord kui see juhtub, ei suuda ennast ära kiruda, et kuidas siis jälle nii!!!?? Kusjuures, olen täheldanud, et kui trennipäeva pole, siis lendab suhu ka peaaegu kõik. See on mingi imelik kiiks või pigem mittesuutmine ennast kontrollida. Lähen hetke emotsiooniga kohe kaasa. Tahan ja söön! Mul oleks vaja see väljajuurutada. Halenaljakas on see, kui söögikooma käes, siis tuleb meelde, et oih, ma pidin ju nüüd korralik olema.
Tegelikult oleks pidanud mul eile trennipäev olema, aga otsustasin siiski puhata. Tunne oli selline, et vajan seda. Selle eest läksin täna pisut varem jõusaali ja lõpetuseks üks mõnus BodyBalance.
Peale trenni sõin Delicatos ühepajatoitu, maitses hästi. Kuigi seal on mõnus saiakestelett, mis torkab esimese asjana silma/ninna. Õnneks oli täna trennipäev ja suutsin suhteliselt tuima näoga neist mööda vaadata.

Igal T ka R on Sofial akrobaatika trenn. Sellist asja pole varem juhtunud, aga öeldakse ju, et ükskord on ikka esimene kord. Nimelt unustasin ennast koju toimetama, kui äkki heliseb telefon. Teisel pool telefoni kostub lasteaiast õpetaja hääl. "Tere, Triin siin pool. Mul on siin kolm (peale Sofia viin 2 tüdrukut veel sinna trenni) akrobaatika tüdrukut, kes ootavad trenni minekut, et mis saab?" Polnud juba ammu nii kiirelt reageerinud. Käppelt teksad, tossud jalga ja jope selga ning juba lendasin. Õnneks tüdrukud tulid mulle juba lasteaia värava juurde vastu, seega oli meil minek päris kiire. Jäid trenni hiljaks 12minutit. Huhh! Korra käis küll mõtetest läbi, et no ilmselt siis täna jääb neil trenn ära, aga siis mõtlesin uuesti, et ahh pole hullu, jäävad natuke hiljaks ja on ikkagist trennis kohal mitte ei puudu. Õnneks tüdrukud olid heas tujus ja keegi ei torisenud hiljaks jäämise osas.
No kamooon! Kõigil juhtub!


PS! Postitus on kirjutatud 01.04.2016 aga avaldatud 02.04. Unustasin eile postitada, ilmselt see unustamine oli eile täiesti tavaline.