Olen nüüd päris pikalt eemal olnud ja mitu õhtut üritanud midagi kirjutada, aga sinna see jäi. Alustan siis täna jälle.
Peaaegu kuu aega tagasi liitusin grupiga "Minu suhkruvaba kuu". Täna on minu eelviimane päev sellest toredast kuust. Olen nii tänulik selle grupi asutajale, sest tõesti, ma pole kunagi varem midagi sellist teinud. Pole suur magusasõber, aga siiski pean tõdema, et üpris tihti sattus minu menüüsse saiakesi, koogikesi ja šokolaadi. Šokolaadi armastan tumedat, aga minu suureks üllatuseks sisaldasid ka need palju suhkrut.
Niisiis... homme veel ja võib selle "kuu" lukku panna :)
Samas plaanin suhkruvabalt jätkata, küll enam mitte nii rangelt, aga siiski. Nii palju on olemas alternatiive tavamaiustustele. Ja puuviljad on lubatud. Välistaks muidugi ühe - viinamarjad.
Lõpusirge juba paistab :P
Nädalavahetusel käisime Hiiumaal. 1. mail oli Kärdla linna 78. sünnipäev ja avati turismihooaeg. Ja ühtlasi toimus ka Kärdla linna 26. jooks. Distantsi pikkus oli 4,5km - joosta võis ajapeale või ka lihtsalt jalutada.
Mina plaanisin need 4,5km joosta ikka ajapeale ja saada kirja ilus aeg. Unistasin 20st minutist. Kahjuks minu plaan läks sinna samusesse.
Eelneval õhtul tegin mõnusad 8km aeglast jooksu. Nautisin ilusat ilma ja muidugi päikeseloojangut. Kõik oli super! Lootused olid järgmiseks päevaks suured.
Hommik. Ärkan kõhuvaluga. No tere! Nii õigel päeval ikka! Need on need "toredad" päevad, mis iga kuu igat naist kimbutavad.
Mõtlen, no milleks just täna? Minul on esimene päev alati selline, kus tahaks lihtsalt tekiall kõveras olla ja kõik. Järgnevatel päevadel võib juba kergemalt hingata.
Kerisin peas mõtteid, et kuidas ma joosta saan, kui kõht sedasi valutab. Njah võtan peale söömist ühe valuvaigisti ja asi korras. Panin riidesse, sõin kõhu korralikult täis ja hakkasime sättima Vabrikuväljakule, kus tund ennem jooksu sai ennast registreerida.
Tundsin, kuidas mul on sees kohutav närv - ma ei saanud aru, miks. Tegime mõned jooksusammud/venitused soojenduseks ja sättisime ennast ilusasti stardi joonele. Ja tunnen, kuidas mu kõht järjest valusamaks ja valusamaks läheb. Apppii... ma unustasin valuvaigisti võtta!!! Huhh... enam polnud midagi teha. Jooksen siis nii kuidas kannatab ehk pean üldse jalutama - rahustasin ennast mõttega, et aja teen teine kord.
Alustasin jooksu hästi. Ei tea kas adrenaliin oli see mis pani hetkeks kõhuvalu unustama, kuid kahjuks mitte kauaks. 1,5km pealt tundsin kuidas mu kõht kisub krampi, lihtsalt ei võimaldanud enam samas tempos edas joosta. Aeglustasin. Tõmbasin tempo ikka korralikult maha, jooksin 6min/km. Mõne aja pärast andis suurem kõhuvalu järele ja sain uuesti tempot tõsta. Seekord tõstsin tempot ikka korralikult, et jõuda järgi grupile, kellega koos alustasin. Sain nad kätte! Tundsin, kuidas nägu kiskus naerule. See oli juba pool võitu. Vaatasin, et sain km ajaks 3.51. Olin nii õnnelik enda km aja üle. Poleks uskunud. Edasi suutsin joosta tempos 5 kuni 5.20min/km, kohati ka 4.50min/km. Kahjuks enda 20st minutist võisin vaid und näha.
Finisheerisin ajaga 23.38.
Seekord läks siis nii. Arvestades kõike sain hästi hakkama. Võin öelda, et jäin rahule. Järgmine kord teen paremini! Lõpp hea kõik hea :)
Üldse oli üks tore nädalavahetus!
Pildil Perekond SpordiSõbrad :)
Võib öelda, et kõik jooksid head ajad k.a lapsed, kes olid väga tublid.
Finishis ootas mind türar, et saaks plaksu anda :)
Siin pilt eelneval õhtul joostud 8km. Super päikeseloojang, super ilm ühesõnaga- kõik oli super!
Mäletate, kui ühes postituses kirjutasin, kuidas ma omast lollusest kaotasin enda sissekanded toidupäevikust? See juhtus jälle! Nuta või naera, aga terve pooleteise kuu sissekanded haitusid sekundiga. Olin nii õnnetu. Toidupäevikut on hea pidada, sest tihti tekib küsimus "mida ma täna süüa teen?" ja siis sirvid enda toidupäevikut ja ongi olemas. Eile alustasin siis puhtalt lehelt. Õnneks on mul tänu blogile enamus päevade menüüd siiski olemas. Lihtsalt viimane nädalake läks kaduma ja muidugi nüüd ainult sissetrükkimise vaev. Ma saan hakkama!!! Tegijal juhtub :D
Kuna mul eelnevate päevade menüü puudub, siis panin kokku viimastel päevadel pildistatud söögid. vähemalt midagigi :)
 |
| Hommikused pudrud |
 |
| Vahepalad |
 |
| Lõuna/õhtusöögid |
Kuna täna sai paljudel grupis "Minu suhkruvaba kuu" läbi, siis tuli kohe tahtmine seda tähistada. Ja mis saaks olla parem kui üks mõnus patuvaba kook. Mõeldud, tehtud! Tegin enda ühte lemmikut nö "kohupiima kooki". Selline mõnus valgukook.
RETSEPT
vaja läheb:
2pk teralist kohupiima (maitsestamata)
2pk kohupiima pastat (maitsestamata)
3tk muna
magusainena kasutasin mett (lisada vastavalt maitsele)
külmutatud kirsid (sobivad kõik külmutatud marjad)
Sega kokku kohupiimad ja munad, vala ahjuvormi ja puista peale marjad. Küpseta ahjus 200 kraadi juures täpselt nii kaua, kuni näed, et kohupiim pole enam vedel. Lase jahtuda!
NB! Soovitan kasutada just külmutatud marju, sest need lisavad mahlakust. Muidu võib kook suhteliselt kuiv jääda, aga ei pruugi. Ja kui panna liiga palju marju, siis kook jääb väga vedel ja konsistents vajub laiali.
Et saada kohevamat kooki võib muna valged eraldi vahustada ja ettevaatlikult segada kohupiima/munakollase segule.
Peale puistasin mandlilaaste, purustatud maapähkleid ja kaneeli.
Ja homme ongi viimane päev "Minu suhkruvaba kuu"!
Veelkord palju-palju õnne kõigile tublidele, kes pidasid vapralt vastu! :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar