Comfort Zone VS Challenge

Täpselt nädal tagasi kirjutasin, et mul on vaja endaga veidi läbirääkimisi pidada - st oleks vaja edasi liikuda, mitte jääda passima ja rongilt maha libiseda. Libisemise osas olen ma meister! Kui nüüd aus olla, siis ega ma pole sellega väga tegelenud. Osalt muidugi sellepärast, et pole aega olnud ja teisalt, sest ma pole tahtnud sellega tegeleda (head vabandused mõlemad!).

Kuigi iga päev on vähemalt korra peast läbi käinud "Kertu, võta ennast kokku ja tee nüüd mingi otsus ära!" - no edusamme igatahes pole. Kurb.

Ma ei tea ise ka mis mul viga on...

Nii tahaks olla jälle tubli ja oma eesmärkide poole seilata, AGA... no kurat, jälle see nõme AGA! Kes oli see mees, kes üldse leiutas sellise sõna, milleks???!!!

Päriselt ma tahan tubli olla, ma lihtsalt ei saa aru, miks ma ei pinguta selle nimel???

Tegelikult ma aiman - ma lihtsalt kardan, et ei saa hakkama ja löön käega, kui piinlik! Päris julge, seda üldse siia kirjutan...

Nüüd te raudselt mõtlete, et millest ma jahun, ütle juba välja, mis su plaanid on.

Jooksmine VS jõusaal.

Mulle tohutult meeldib joosta. Kas või ilma igasuguse plaanita kulgeda, peaasi, et joosta saaks. Ja ei hakka üldse valetama, et joostes aeg poleks mulle oluline. On küll! Ma pidevalt tahan ennast proovile panna, et milleks ma suuteline olen. See hoiab kuidagi ärevust/pinget. Endal on lõbusam/põnevam.

Ja jõusaal.. hmmm... mulle meeldib väga saalis käia. Kuid need kaks omavahel hästi kokku ei käi. Noh muidugi ideaalis võivad ju käia, aga minu plaanidega/eesmärkidega need kokku ei sobi. Pärast esimese lapse sündi olen olnud koguaeg ühes kaalus + - 2-3kg. Enda arust suhteliselt kõrendik. Mulle söök pole siiani lisakilosid toonud. Rahulikult võin süüa mida tahan ilma et peaksin muretsema lisakilode pärast. Kuid ma ei tunne ennast hästi. Seega jõusaal oleks mulle kui kondile liha kasvatamine. Ja siililegi selge, et kui soovid lihast kasvatada, siis unusta kardio ära. Ja jooks siia ei sobi, st mitte nii palju, kui mina seda tahaks.

Ja jõusaaliga kaasneks ka see "hull karbimajandus". Minu siiras kummardus kõigile neile, kes selle "karbimajandusega" tegelevad. Uskumatu kui tublid!

Juba puhtalt mõttest, et peaksin igat oma sööki kaaluma- tunnen, kuidas pea plahvatab. Nõrk olen, mis muud.

Aga selge on see, et niisma ei tule midagi. Ja samas see vast olekski mulle paras katsumus. Jooksmine kindla plaani järgi tundukski liiga lihtne.

Ja tundub, et ma tegin just otsuse! Wiiiiiii! Jõusaal ja hull karbimajandus :D Appi, ma veits kardan, et ma selle nüüd välja ütlesin...

Esimese sammuna oleks mul vaja endale köögikaal muretseda, siis planeerida nädala menüüd (et oleks lihtsam) ja panna paika jõusaali päevad, mikro/makro arvestused, mõned jooksud lisan ka siiski sisse. Eesmärk pole ju siiski bikiinifitness vaid vormi saamine (jah, suhteliselt lai mõiste, aga siiski igalühel oma vorm). Ma juba värisen - ei tea, kas see on hea märk?! :D