66 days to go!

Punkarid, kes igal hommikul endale lakiga harja püsti ajavad, siis teadmiseks teile, täna võib lakiga kokkuhoida, sest tuul hoiab harja ise püsti. 

Tere ka kõigile! :)

Jaanipäev on läbi ja nüüd võib vist hakata vaikselt jõuludeks valmistuma. Mul on alati peale jaanipäeva selline tunne, et nüüd on suvi läbi. Kuigi tegelikult see ju nii ei ole. 

Jaanipäevast saadik on olnud päris palju käimist, toredat seltskonda, head sööki jne jne. Hiiumaal oli väga chill!

Eile käisime Erlega jooksmas, tuli kerge 10km rahulikus tempos. Muidugi saime korralikku padukat, mulle niiii meeldis. Kuna olime kaltsmärjad, siis polnud vaja enam üle veelompide hüpata vaid me hüppasime sõna otses mõttes ise veelompides :D jaa kui mõnus see oli! Ilmselt kes juhtusid meid nägema, olid raudselt veendumusel, et need väga korras mutid pole :D 

Koju jõudes olin "natuke" porine :D

Käisin kusagil poolteist kuud Sportlandis ühtesid nunnusid vaatamas/proovimas. No ei raatsinud osta, aga no niii tahtsin neid. Ilmselgelt olid need just puudu :D 

Lõpuks võtsin ennast kokku ja ostsin ära! Kui õnnelikuks mind ikka tossud teevad :D

Kui enamus naisi ostaks ainult kingi, siis mina poodi minnes olen esimese asjana spordipoe tossuriiulis :D

New babies in da house !!!

Pidasin siin endaga mõni päev tagasi aru. Et mis seis siis on?! Viitsin/ei viitsi, tahan/ei taha. Viimasel ajal olen nii palju enda tahtmistele/soovidele käega löönud. Suhtumisega, et ahh las olla, ei juhtu ju midagi. Ei tea, ilmselt on suvi :D 

Ja ma ei taha ennast pooleks mõelda. Kõik need trennid ja toitumine. Huhh... nii keeruliseks pole mõtet enda elu elada. Võtan vabalt. 

Trennide osas, jah ma teen trenni küll, aga mitte nii nagu etteantud. Mõnes mõttes olen endas pettunud, et pole suutnud plaanist kinni pidada. Aga samas, tunnen, et kõik on OK. Ei viitsi nende pseudoprobleemidega tegeleda. 

Praegu jäin mõttesse, et millest veel kirjutada... tegelikult oleks nii paljust kirjutada, aga postitus veniks väga pikaks. 

Pigem kirjutan lühidalt: käisin mitmel erineval jaanitulel, grillisime, sain sõpradega kokku, peol sai käidud, kaatriga sai merel sõidetud, ülikooli lõpetamisel sai käidud, palju head sööki sai nautida ja maasikaid olen söönud kohutavates kogustes. Ilmselt jäi midagi loetelust välja, aga see polegi oluline. Kokkuvõttes on olnud ülimalt toredad päevad/õhtud/ööd! 

Lisan veidi pildimaterjali ka. Vahepeal sai klõpsitud nii mõnigi pilt.

Suures melus unustasin toitudest pilte teha, aga mõni siiski jäi pildile.

Siis kui teised kuulasid Rannapaargus Liisi ja Otti, grillisime meie sadamas, nautisime  ilusat ilma ja head sööki. Poole kõrvaga oli Liisi ja Otti ka kuulda :)

"Väike/kerge" sööming. Pildilt on puudu 3 imemaitsvat torti.

Hiiumaal, Tõrvanina rannas 

Hiiuma ilusad päikeseloojangud

Kaatriga merel

Lubasin Erlele, et nii kui postitus tehtud, teen kõik kätekõverdused ära :D Edu mulle!

Olge mõnusad ja järgmise postituseni ;)

80 days to go!

HeiHei!

Pole jälle siia mõnda aega midagi kirja saanud. Aga näed, võtsin ennast kokku.

Eelmises postituses rääkisin enda Polari jooksuprogrammist - noh, et kuidas mul sellega siis läheb? 
Eee... kerge viis päeva suutsin treeningutest viilida. Kohutav! Kõik sai alguse esmaspäevast (13.06). No lihtsalt ei jõudnud ajaliselt kuidagi jooksma. Jõudsin pool kaksteist õhtul (pigem juba öösel) koju, mõtlesin, et vahetan nüüd ruttu riided ja jooksma. Koguaeg tuli midagi vahele ja lõpuks kui hakkasin jooksuriideid selga panema, siis mees küsis, et kas ma tõesti plaanin öösel veerand ühest jooksma minna??? Üldse ei pannud kella tähele ja praegu on õues nii valge, et üldse ei saa aru mis kell on. Kuna plaanis oli 55 minutit jooksu, siis suhteliselt kiirelt otsusasin jooksu ärajätta. Jubedalt kripeldas, aga siiski, olgem normaalsed. Samas järgmisel hommikul käisin jõusaalis, kavas oli TRX. Noh ütleme nii, et ma jälle surin seal, sest seekord oli treener lisaks jõutegemisele ka kardiot sisse suranud. Aga ellu jäin, kuigi max pulss näitas 175 ja keskmine 145 :D 
Olin jumala veendunud, et teen kohe samal päeval veel eelmise päeva tegemata jooksu järgi, aga siis ütles Erle, et tema treener oli öelnud, et jookse ei saa järgi joosta ega ette teha. Selge! Endast targemaid peab ju kuulama. Samas kõik ju loogiline, aga kus sa ikka loogiliselt suudad mõelda, kui hinges kripeldab, et jooks jäi ju tegematta. 
Ja siit saigi alguse viilime - kuni nädala lõpuni, ei teinud ma mitte ühtegi trenni - täielik null!
Söömist ma ei kommenteeri! Piinlik lausa! 
Kurtsin siin ükspäev Erlele, et olen endaga pahuksis selle söömisega. Üldse ei saa enam hakkama. Ei suuda piire seada. Ja ilmselt on Erlel õigus, kuna mulle väga naljalt kilod juurde ei tule, seega ei ole mul probleemi süüa just seda mida tahan. Küsimus on pigem enesetundes ja valutavas kõhus. 
Niisiis, otsustasin selle jamale selja keerata. Eile õhtul tegin plaanijärgse jooksu ja korrigeerisin enda menüüd (seda viimast tegelikult juba pühapäeval). 
Ja tõesti, mulle vist on vaja selliseid langusi, et saada jälle aru, kui halb on toituda ebatervislikult ja mitte trenni teha.
Ühesõnaga, ma tunnen ennast jälle hästi :)

Selline näeb mu kava hetkel välja

Täna näeb kava ette jõutreeningut. Õhtul pakin asjad kokku ja homme hommikul stardime Hiiumaale. Nii ootan, pole juba mõnda aega kodusaarele jõudnud. Loodan väga, et sadamas väga kaua passima ei pea. Kui saame normaalsel ajal laeva peale, siis ehk õnnestub Hiiumaal ühele jooksule ka jõuda. 
Fingers crossed!

Avastasin ka enda jaoks nüüd lõpuks Alma maitsestamata Kreeka jogurti - tõsiselt hea. Soovitan! :)

Ahjaa, proovsin elus esimest korda kollast arbuusi - olin nii kindel, et see maitseb teistmoodi - mina küll vahet ei teinud kollane või punane. Või siis minu maitsemeeled pole nii tasemel, et vahet teha :D

Mõned pildid olen ka vähe peal klõpsinud.

Kaks alumist vahepala on Alma maitsestamata Kreeka jogurt kirsside, kaneeli ja purustatud pähklitega. Ülemine pilt on korralik patukas - vahukoor maasikatega :D

Vähemalt hommikusöök on mul alati korralik:)

Lõuna- ja õhtusöögid. Kõik tundub ju viisakas, aga pildile jäid ju ikka need viisakad päevad :D

Endiselt meeldib peale jooksu rannas päikeseloojangut nautida

Plaanis oli mitte midagi osta :D

Ilmselt ma ennem jaane siia ei postita, aga mine sa tea. Ja muideks - lubab ju jaanideks super ilma (ilma vihmata ja sooja!). No ma ei tea, elame näeme. Ennem ei usu, kui näen :D 
Aga ennustus on ju hiilgav!

Hiiumaal toimub nii palju üritusi, kuhu plaanin minna. K.a kooli kokkutulek. Huhh... tundub, et ma olen kuidagi ärev.

Igatahes soovin kõigile toredat Jaanipäeva ja proovime söögiga mitte ülepingutada ;)

(Kusjuures, FBs levib aktsioon "Lihavabad Jaanid" ma täitsa mõtlesin sellele, kindlat JAH sõna pole öelnud, vaatab seda asja)

95 days to go!

Hei kõik see pere :)

Sujuvalt on käes juba juunikuu. Ja minu viimane postitus oli pm nagu sajand tagasi - tunne on küll selline :D (viimane postitus oli 19. mai).

Vahepeal on nii mõndagi juhtunud. 
Üks hommik surfasin enda PolarFlows ja avastasin, et seal on olemas nii 5km, 7km, 10km, 21km ja maratoni treening distants. Nagu päriselt! Kus ma varem olin? 
Niisiis, vaatasin ja uurisin, et mida see siis endast kujutab. Ja minu suureks üllatuseks ei olnud see mingi suvaline kokku klopsitud kava - vaid PolarFlow arvutab Sinu viimase kolme kuu treeningute järgi kilometraaži, pulsi jne. Kogu kava on tehtud just Sulle! Nii lahe! 

Terve kuu treeningkava näeb välja siis selline

Ja mis veel eriti lahe, seal on olemas ka kõik venitusharjutused, mida ja kui palju peale jooksu teha. Olemas on ka Mobility (dynamic) ja Mobility (static) harjutused koos videoga. Olen niiii vaimustuses. 

Valisin endale poolmaratoni treeningprogrammi ajavahemikus 30/05/16 - 10/09/16. Sellest tulenevalt ka postituse pealkiri. Kusjuures, programm arvutab Sulle välja isegi prognoosi, et mis ajaga mingid distantsid läbid. Prognoosi võtab siis viimase kolme kuu jooksude ja trennide järgi. Päris põnev oli seda vaadata. Hetkel tunnen, kuidas motivatsioon on laes. On olemas jälle kindel kava, mille järgi treenida ja see hoiab mind motiveerituna. 

Pea kuuaega tatsasin sihitult ringi ja ega sealt midagi head ei tulnud. Söömine oli nagu ta oli. Mõni päev korras ja teine päev hull. Trenn oli ka väga kaootiline. Ja nii ma lihtsalt  vegeteerisin. 

Hetkel siht ees ja vaatame, kuhu see mind viib.

Lisan mõned pildid ka mis vahepeal tehtud.

Endiselt olen ma päikeseloojangu usku - jooksen, kui päike loojub. Pisike unistus, et suudaksin joosta ka päikesetõusu ajal... elame näeme ;)

Siin siis minu esimene PolarFlow poolt kokkupandud kava järgi jooks. Pärast jooksu läksin koduranda loojangut nautima :)

Täidetud paprikad

Hommikuks alati üks korralik pudru

Kui treeningutega on motivatsioon laes, siis söömisega on hapud lood. Pean kiiremas korras oma söögilaua kriitilise pilguga ülevaatama. EI, ma ei kavatse mingile dieedile jääda. Dieet on üldse üks mõtetu väljamõeldis. See ei vii kuhugi. Tervislik toitumine on hoopis edu võti. Aga jah, pean toituma tervislikult, et minu jooksutrennid ikka vilja kannaksid. Rohkem kvaliteetset toitu võrdub rohkema energiaga. 

Muideks, oma esimese treeningnädala lõpetasin väga hästi. PolarFlow poolt sain lausa kolm tärni ja Excellent! Keep up the good work! - see on nüüd see koht, kus ma natuke enda üle naersin, sest sisimas olin nii õnnelik kiituse üle. Noh ikkagist arvuti ju kiitis mind :D

Olgu, panen nüüd arvuti kinni ja jooksuriided selga. Täna ootab mind ees 45 minutit jooksutrenni. 

Ja LUBAN, et postitan varem kui kuuaja pärst :D
Seniks olge mõnusad! Vahel on ju päris mõnus enda jalad tagumiku alt välja saada ;)

Better Sore Than Sorry

OMG!!! I'm so sore and I can barely move. I felt that I needed an elevated toilet seat and handle bars to pull myself up! 

- siit moraal. "Ära puudu trennist 2 nädalat" :D

Nii on :)

Ärge saage valesti aru - ma üldse ei kurda ;)

Eelmises postituses hõiskasin suure hurraaga oma edasised plaanid välja. No ma ei tea, vist kiirustasin. Hetke emotsioonid? Või lihtsalt vaimusilmis näengi asju nii - unistasin väljuhäälselt. Nüüd on see koht, kus Karin ütles, et tema paneb enda eesmärgid blogisse kirja ja kui ei tee nii nagu kirja pandud sai, siis on natuke nagu piinlik või nii, enese petmine. Noh jah, on küll piinlik... või kuidas see oligi "Häbi on, aga ei tunne!" :D 

Mul oli paar ülesannet ennem "karbimajandusega" alustamist. 

1. Kehakoostise mõõtmine

2. Makrotoitainete arvutamine (süsivesikud/valgud/rasvad)

3. Osta endale köögikaal

4. Kokku panna paari nädala menüüd (et oleks lihtsam alusata)

Esimese punkti saan loodetavasti täna õhtul tehtud. Väga-väga loodan, et saan õhtul kehakoostise mõõdetud. Fingers crossed! 

Teise punkti kavatsen ka enda jaoks paika panna!

Kolmanda punkti täidan ka!

Neljandat ei pea ma praegu vajalikuks. Ühesõnaga, vaatab kuidas lood on.

Üldse olen enda peale natuke tige, et liiga rutakaid otsuseid tegin. Ma päriselt pole selleks valmis! Ma ei taha karbimajandust, ei taha seda kohustust, et ma pean just seda ja nii palju sööma. Lihtsalt ei taha ennast suruda. Oskan ka ilma selle "range" plaanita tervislikke valikuid teha.

Aga niisama ei saa ju ka asja jätta. Seega tegin uue plaani. Kehakoostis, makrode arvutamine ja köögikaal - SAAB TEHTUD! Makrode arvutamise osas olen tegelikult veidi ärevil, ikka positiivses mõttes. Lihtsalt on kuidagi selline tunne, et tahan panna paika, palju mu keha vajaks süsivesikuid, valke ja rasva selleks, et kasvatada lihast. Või õigem sõnastus oleks pigem "olla toonuses". 

Toitun tervislikult ja teen trenni. Arvan, et just nii on kõige muretum ja mõnusam see suvi "üle elada". Selles mõttes just nagu Erlegi ütles, et kas olen valmis grillima minnes enda söögikarbi kaasa võtma? Ja suhteliselt ruttu tuli vastuseks EI. Seega, mida siin siis punnitada. Minu eelis on see, et pole ülekaaluline. Pigem kehamassiindeksi järgi alakaaluline (kerge muie). Jah, daam sooviks endale veidi liha kontidele saada.  Sügisel vaatame edasi, mis tuuled siis puhumas on. Kõik ainult parema keha nimel ;) 

Tunnen juba entusiasmi.

Eile peale trenni krabasin Selverist ühe banaani, proteiini kohupiima ja Tupla+ proteiini after exercise batooni - aah see viimane on saanud mu suureks lemmikuks! Kuna kõht oli peale trenni kohutavalt tühi, siis sõin esimesena loomulikult Tupla ja siis kohupiima - ning tundsin, et kõht sai täis. Ise ka imestasin. Ja siis asusime vennanaisega Princess 45-te puhastama. Lõpetuseks saime "preemiaks" ühe kai äärest teise juurde sõitu :D 

Koju jõudes olin nii kutu, et oleks tahtnud ainult magada. Aga nii hästi mul ei läinud. 

Nimelt minu väiksemal lapsel oli selline kahtlane "olek" - süüa ei tahtnud, kuidagi vaikne ja selline väsinud olek. Mõtlesin, et äkki on haigeks jäänud. Olin juba kraadiklaasi võtmas kui juhtus see mida ma alati kõige rohkem pelgan - okse. Koristasin siis seda okset, ise samal ajal öökides. Rohkem ei kommenteeriks seda :D

Ja laps sai pm kohe terveks. Ja siiani kõik OK. Kahtlustan, et sõi midagi, mis polnud enam kõige värskem (ilmselt lasteaias, sest kodus olles ei söönud ta enam midagi). 

Ja magama sain ikka alles öösel, nagu ikka.

Täna hommikul ärgates olin ikka nii robot kui robot veel olla saab. Aga ei, kõik on okei. See on ju mõnus valu - vähemalt asja eest :D Seega teisipäevane TRX oli ikka korralik :D

Ideaalis võiks õhtul ühe taastava jooksu ka teha!

Comfort Zone VS Challenge

Täpselt nädal tagasi kirjutasin, et mul on vaja endaga veidi läbirääkimisi pidada - st oleks vaja edasi liikuda, mitte jääda passima ja rongilt maha libiseda. Libisemise osas olen ma meister! Kui nüüd aus olla, siis ega ma pole sellega väga tegelenud. Osalt muidugi sellepärast, et pole aega olnud ja teisalt, sest ma pole tahtnud sellega tegeleda (head vabandused mõlemad!). 

Kuigi iga päev on vähemalt korra peast läbi käinud "Kertu, võta ennast kokku ja tee nüüd mingi otsus ära!" - no edusamme igatahes pole. Kurb.

Ma ei tea ise ka mis mul viga on... 

Nii tahaks olla jälle tubli ja oma eesmärkide poole seilata, AGA... no kurat, jälle see nõme AGA! Kes oli see mees, kes üldse leiutas sellise sõna, milleks???!!!

Päriselt ma tahan tubli olla, ma lihtsalt ei saa aru, miks ma ei pinguta selle nimel??? 

Tegelikult ma aiman - ma lihtsalt kardan, et ei saa hakkama ja löön käega, kui piinlik! Päris julge, seda üldse siia kirjutan...

Nüüd te raudselt mõtlete, et millest ma jahun, ütle juba välja, mis su plaanid on.

Jooksmine VS jõusaal.

Mulle tohutult meeldib joosta. Kas või ilma igasuguse plaanita kulgeda, peaasi, et joosta saaks. Ja ei hakka üldse valetama, et joostes aeg poleks mulle oluline. On küll! Ma pidevalt tahan ennast proovile panna, et milleks ma suuteline olen. See hoiab kuidagi ärevust/pinget. Endal on lõbusam/põnevam.

Ja jõusaal.. hmmm... mulle meeldib väga saalis käia. Kuid need kaks omavahel hästi kokku ei käi. Noh muidugi ideaalis võivad ju käia, aga minu plaanidega/eesmärkidega need kokku ei sobi. Pärast esimese lapse sündi olen olnud koguaeg ühes kaalus + - 2-3kg. Enda arust suhteliselt kõrendik. Mulle söök pole siiani lisakilosid toonud. Rahulikult võin süüa mida tahan ilma et peaksin muretsema lisakilode pärast. Kuid ma ei tunne ennast hästi. Seega jõusaal oleks mulle kui kondile liha kasvatamine. Ja siililegi selge, et kui soovid lihast kasvatada, siis unusta kardio ära. Ja jooks siia ei sobi, st mitte nii palju, kui mina seda tahaks. 

Ja jõusaaliga kaasneks ka see "hull karbimajandus". Minu siiras kummardus kõigile neile, kes selle "karbimajandusega" tegelevad. Uskumatu kui tublid! 

Juba puhtalt mõttest, et peaksin igat oma sööki kaaluma-  tunnen, kuidas pea plahvatab. Nõrk olen, mis muud.

Aga selge on see, et niisma ei tule midagi. Ja samas see vast olekski mulle paras katsumus. Jooksmine kindla plaani järgi tundukski liiga lihtne. 

Ja tundub, et ma tegin just otsuse! Wiiiiiii! Jõusaal ja hull karbimajandus :D Appi, ma veits kardan, et ma selle nüüd välja ütlesin... 

Esimese sammuna oleks mul vaja endale köögikaal muretseda, siis planeerida nädala menüüd (et oleks lihtsam) ja panna paika jõusaali päevad, mikro/makro arvestused, mõned jooksud lisan ka siiski sisse. Eesmärk pole ju siiski bikiinifitness vaid vormi saamine (jah, suhteliselt lai mõiste, aga siiski igalühel oma vorm). Ma juba värisen - ei tea, kas see on hea märk?! :D

Lisan mõned toidupildid ka. Toidu pildistamise osas olen ma kuidagi väga laisk olnud, aga siiski mõned üksikud pildid on jäädvustatud.

Hommikused pudrud

Vahepala, Õ-söök, L-söök,ja laste tehtud küpsisetort (millest näpistasin 2tk)

Super päikeseloojang rannas ja tihtipeale ma ajastan enda õhtused jooksud just sellele ajale ;)

Addiction! Ja perekonda lisandusid uued nunnud ;)

Ja nüüd ongi vist aeg otsad kokku tõmmata ja tegutsema hakata. Mu praegune mõte on selline <--- Kertu, sa oled HULL!  

Huhh... I Can Do It!

Uued sihid, aga millised?

Kuna suhkruvaba kuu on läbi, siis oleks vaja uut sihti. Mulle see sihitult ringi tatsamine ei sobi. Väga ruttu langen rongilt maha ja rongile tagasi saamine on juba palju raskem. Minu peas on nii palju erinevaid mõtteid, et mida siis nüüd järgmiseks. 
Ühesõnaga, mul oleks vaja ruttu otsusatada, mis järgmiseks, mida ma tahan. Sest muidu on varsti asi nii kaugel, kus ripun kätega sõitval rongil ja üks hetk enam ei suuda kinni hoida ja maha ma kukungi - ja seda tahan ma kõige vähem!
Ideed on juba olemas, nüüd ainult otsustamise vaev, milline neist esimesena teostusele läheb ;) ütleme nii, et olen pisut ärev! :)

Laupäeval käisime Viru Rabas. Kes pole käinud, soovitan minna. Fantastiline koht!
Alguses mõtlesime, et teeme seal väikse pikniku. Läksime poodi, igaüks pani korvi endale midagi meelepärast ja nii kui istusime autosse vaatasid kõik küsitavate nägudega üksteisele otsa "et kas me kohe ei võiks süüa" :D 
Seega "piknik" kui selline oli juba autos. 

Viru Raba

Minu "piknikukorv"

Pühapäeval oli Emadepäev. 

Hommikul üllatasid mind lapsed enda meisterdatud lillede ja kaartidega. Isetehtud ikka kõige armsam!

Selline tore poster oli mulle valmistatud ja isegi tervisliku koogi retsept oli lisatud. Plusspunktid igaljuhul :D

Kaks vahvat paberist lille ja väga armas kaart.
.

Päeval üllatati mind suurte roosidega (mis lõhnasid nii hästi, et vabalt oleks võinud neid hoopis süüa) ja sefiiritordiga (lapsed ütlesid - "Emadepäeval tohib"). Sefiiritordist võtsin muidugi ühe väikse tüki. Jube magus oli. Varasemalt ei tundunudki see mulle nii magus.

Nüüd aga vaja hakata endaga läbirääkimisi pidama. Seniks päikest! ;)

Mission Completed!

Minu suhkruvaba kuu 

- mission completed! :)

Minu suhkruvaba kuu sai nii ruttu läbi, et pm alles alustasin ja juba ta läbi oligi.
Minu jaoks oli see kuu paras väljakutse - just selles mõttes, et mul pole vajadust otseselt vaadata mida suhu pistan, see ei mõju mulle. No muidugi, kui pool aastat järjest hommikust õhtuni saia sisse ajaks, siis kindasti oleks tulemust näha.
Mäletan, et esimesel suhkruvaba päeval olin kindel, et mitte ühtegi toodet mis sisaldab kas või 1g suhkrut ei tohi süüa. Olin päris ärevil, et mida ma siis nüüd söön :D sest pea igale poole on tegelikkuses lisatud suhkrut, täpselt samamoodi nagu nisujahu. Hetkega tundus, et söögilaud jäi väga kesiseks. Siis sain teada, et suhkruvaba kuu põhimõte seisnes selles, et kõik maiustused tuleb ära unustada - koogid, saiakesed, kommid, šokolaadid jne. Hingasin kergendatult. Ja muidugi puuviljad olid suureks abiks - sest need olid lubatud. Ja muidugi sooviks isiklikult tändad Härra või Proua Banaani - sest just tema oli minu suhkruvabakuu võti. Sõin tõesti palju banaani. Kui varasemalt sõin ainult hommikul pudrupeale ühe, siis nüüd sõin päeva jooksul 1-3 banaani. Muidugi pirnid, õunad, kiivid, mustikad ja maasikad olid ka suureks abiks. Viinamarju ei söönud, need välistasin! 
Kõige rohkem kartsin neid nö võõrutusnähtusid. Räägiti, et umbes kolmandal päeval võib tekkida peavalu ja kõige hullem pidi olema kolmandal nädalal. Õnneks neist ma pääsesin! 

Aga mida ma siis sellest kuust õppisin/targemkas sain?

Jah, täiesti võimalik on elada ilma "valge surmata". Ma tunnen ennast palju paremini. Ei ole selliseid metsikuid magusaisusid, mis varasemalt ikkagi mind kimbutasid. Minu söögilaud muutus kindasti palju tervislikumaks. Ja mis eriti rõõmustab on see, et isegi minu kallis mees on hakanud vaatama suhkrut teise pilguga. St ka tema ei lisa enam hommikul pudru sisse suhkrut, loeb poes pakenditel suhkrusisaldust jne. - Tundub, et kasuks tuli see meile mõlemale. Ja mis põhiline - ma kavatsen seda teekonda jätkata! 
Kokkuvõttes - kui ikka tekib magusaisu, siis kraba mõni puuvili, sinu keha tänab sind. Ja ausalt, käsi südamel - mitte midagi ka ei juhtu, kui vahel harva mõni koogitükk suhu eksib ;) kõik on lubatud, AGA see võiks olla selline mõistlikkuse printsiip.

Seda ei oska öelda, kas kaalu kaotanud olen ja kui palju keharasva. Kaalu mul kodus pole ja kehakoostist pole ka ammu teinud. Aga silma järgi võin küll väita, et muutused on näha. Ja loomulikult on muutused ikka positiivsed ;)

Ma olen tõsiselt UHKE! Happy!